Töö- ja eraelu ei peagi nii rangelt lahus hoidma

Sissejuhatus

Töö- ja eraelu tasakaalust rääkides otsime sageli ideaalset piiri: millal lõpeb töö ja algab eraelu. Tegelikult ei pruugi üks lahendus kõigile sobida. Mõni inimene vajab töö ja eraelu vahele väga selget joont, teine tunneb end jällegi paremini paindlikuma elukorraldusega, kus töö, pere, õppimine ja muud elu osad saavad loomulikult põimuda. Olulisem on oskus märgata oma vajadusi ning leida tasakaal, mis aitab nii töötada kui ka taastuda.

Põhipunktid

• Töö- ja eraelu tasakaal on personaalne ning kõigile ei sobi ühesugused piirid.

• Paindlikkus võimaldab paremini ühendada tööd, pereelu, õppimist, hobisid ja ka mitmikkarjääri.

• Enesejuhtimine tähendab oskust märgata, millal on energiat rohkem panustada ja millal on vaja pidurit tõmmata.

• Suur probleem ei pruugi olla see, et mõtleme vabal ajal tööle, vaid see, milliseid mõtteid me tööga seostame.

• Tööstressi võivad võimendada ebaselged prioriteedid, keerulised suhted ja võitlus piiratud ressursside pärast.

• Puhkus on vajalik mitte ainult taastumiseks, vaid ka loovuse ja uute ideede tekkimiseks.

  
  

Töö- ja eraelu tasakaal on personaalne

Tööst ja puhkusest räägitakse tihtipeale vormis, et peame töö- ja eraelu rangelt lahutama ning ka töö ja puhkuse vahele tõmbama selge piiri. See tähendaks, et sa ei tee tööd vabal ajal ning töö ajal ei tegele isiklike asjadega. Kaugemale minnes tähendaks see justkui, et töö ajal ei mõtle sa eraelu ning vabal ajal töö asjadele. 

Eeskätt tuleb töö- ja eraelu tasakaalu otsides, lähtuda töötajate personaalsetest vajadustest. Osad inimesed soovivadki tööelu eraelust eraldada ja sinna vahele selge piiri tõmmata. Nad ei soovi, et juht saadab neile töövälisel ajal sõnumi, e-kirja või lausa helistab. See häirib neid tõsiselt. 

Samas, palun näidake mulle inimest, kes töö ajal ei mõtleks mitte kübetki eraasjadele ning vabal ajal töö teemadele. Juhina käsitlen inimesi terviklikuna, mistõttu ei näe, et oleks võimalik eraldada era- ja tööelu inimest. Me oleme terviklikud. Töö- ja eraelu temaatikad on tihedalt läbi põimunud.  

Piirid muudavad elu hoopis keerulisemaks

Kui proovida panna töö- ja eraelu vahele väga selged piirid, teeb see elu tegelikult väga palju keerulisemaks. Me kõik tahame, et meil oleks võimalus töö ajal vajadusel käia, kas ise või lapsega arsti juures; olla kodus, kui saabub pakk kulleriga või kui tehnik tuleb internetikaableid siseruumidesse vedama. Miks mitte tegeleda sel juhul mitte töö ajal, ikkagi ka töö asjadega. 

Tänases hetkes hindavad kõik töötajad paindlikkust. Peamiselt valikuvõimalust, mis kellaaegadel ning mis asukohast on võimalik tööd teha. See paindlikkus annab võimaluse enam siduda töö- ja pereelu, töö ja õppimist, töö ja hobisid või koguni mitmikkarjääri. 

Ka iseenda vaatest ei ole ma tundnud kunagi vajadust tõmmata töö- ja eraelu vahele jäika piiri. Kui tunnen, et olen tööst väsinud, pea enam ei lõika ja igasugune tulemuslikkus on kadunud, teen lühema tööpäeva, töönädala või võtan puhkuse. Kui aga kõik voolab, ideid tuleb, projektid lendavad, töötan meeleldi ka tööpäeva õhtul või nädalavahetusel veidi aega. Seega reguleerin ennast hetkevajaduse järgi. 

Mul ei ole midagi selle vastu, et vabal ajal tekivad mul töö osas väga head mõtted ning panen need kirja. Kõik see on tulnud muidugi kogemusega, sest olen tööelus läbi käinud etappe, kus olen igale juurde tulevale tööülesandele öelnud „jah“, üle töötanud liigsete tööülesannete või hoopis selle tõttu, et tööperiood on olnud niivõrd põnev ja tahad sellesse ekstra pühenduda. Aja jooksul olen õppinud väga korralikult fookuseid seadma, „ei“ ütlema ning ära tundma, millal ütleb vaim ja keha, et nüüd on aeg pidurit tõmmata. 

Probleemiks on, kuidas tööst mõtleme

Probleem, mis on tegelikult töö- ja eraeluga ja on päris probleem, on see, kuidas me tööst või siis oma eraelust mõtleme. Kui me mõtleme vabal ajal töö osas negatiivseid mõtteid, siis see on see, mis lõhub meie meeleolu ja tekitab stressi. Kui töö juures tekkis olukord, mille keskel me tundsime ennast halvasti, tulemustega ei läinud nii hästi või ei osanud me mõnda tööülesannet rahuldavalt lahendada ning võtame kogu selle taaga koju kaasa. Võime nendele juhtumitele mõelda tundide viisi ning tunneme, kuidas see meie tuju rikub. See ongi sel juhul tõepoolest negatiivne ja ei loo lisaväärtust kellelegi. 

Tööstressi taga on sageli suhted ja ebaselgus

Millepärast meil see tööstressi üldse tekib? Mulle meeldib ikka öelda, et kui inimesi ei oleks, oleks tööd väga lihtne teha. Töötajad värvatakse tegema tööd, mida nad oskavad teha, kuid kogu see üksteisega suhtlemine, inim-, aja- ja raharessursi pärast võitlemine tekitab suhetesse keerukuse. 

Tippjuhid tihtipeale ei võta vastutust ressursi jagamise eest või õigemini võtavad sinnamaale, kus annavad keskastmejuhtidele instruktsioonid, millele keskenduda, kuid sealt edasi ei seisa selle taga. Nii tekivadki pinged tiimide vahelistes koostöödes. Kui juhtide poolt tuleksid väga selged juhised ning nad hääldaksid need välja kogu organisatsiooni ees, oleks selgus organisatsioonis ning stressi, pingeid ja võitlemist tunduvalt vähem. 

Coachingul on jagatud kogemusi, kus organisatsioonis töötavad juhid, kes negatiivsete tulemuste puhul viljelevad juhtimispoliitikat: „ründa esimesena“. Leitakse valdkond, kelle kaela justkui kehvemad tulemused ajada ning tuuakse seda avalikult teiste ees välja. Vot taolised olukorrad on need, mis lõhuvad koostööd ja tekitavad inimestes sügavat stressi. 

Puhkus aitab taastada ka loovuse

Tulles tagasi puhkamise juurde, siis olen kindel, et puhkama peab. See on äärmiselt vajalik vaimse ja füüsilise taastumise eesmärgil. Sama oluline on loovuse taasleidmine. Mida enam on töö juures rutiini, seda enam kannatab meie võime asju uutmoodi ja loovalt teha. Puhkuse võlu on selles, et saame teha teistsuguseid tegevusi, liikuda uutesse keskkondadesse ning läbi selle avardub meie maailmapilt ning uudsed ideed tekivad kergesti. 

Töö- ja eraelu planeerides on kõige olulisem leida iseendale sobiv tasakaal. Veelgi olulisem on leida tasakaal iseendas nii, et oleme võimelised mõtlema hästi oma tööst ja eraelust.

Kokkuvõte

Töö- ja eraelu tasakaal ei pea tähendama kahe maailma ranget eraldamist. Olulisem on leida enda jaoks toimiv viis, mis võimaldab olla paindlik, märgata oma energiataset ja vajadusel taastuda. Mõne jaoks tähendab see väga selgeid piire, teise jaoks töö ja eraelu loomulikumat põimumist. Hea tasakaal sünnib siis, kui oskame juhtida nii oma aega, tähelepanu kui ka mõtteid ning tunneme ära hetke, mil on aeg rohkem panustada või hoopis puhata.

Järgmised sammud
Vaata järgmise nädala jooksul teadlikult oma töö- ja eraelu rütmi. Küsi endalt: millised piirid aitavad mul päriselt taastuda, milline paindlikkus muudab mu elu lihtsamaks ning millistes olukordades võtan tööga seotud stressi mõtetes koju kaasa? Vali selle põhjal üks väike muudatus, näiteks selgem fookus tööpäevas, teadlikum „ei“ ütlemine või aeg, mille jätad endale taastumiseks.

KKK

Kas töö- ja eraelu peab rangelt lahus hoidma?

Mitte tingimata. Mõnele inimesele sobivad väga selged piirid, teisele paindlikum töökorraldus. Oluline on leida lahendus, mis toetab inimese heaolu, töövõimet ja taastumist.

Kas tööle mõtlemine vabal ajal on halb?

Mitte automaatselt. Hea tööidee võib tekkida ka vabal ajal ja selle kirjapanemine ei pruugi olla probleem. Keerulisemaks muutub olukord siis, kui tööga seotud mõtted on pidevalt negatiivsed, tekitavad stressi ega lase vaimselt taastuda.

Miks võib liiga jäik töö- ja eraelu piir elu keerulisemaks muuta?

Inimesed vajavad sageli paindlikkust ka tööpäeva jooksul, näiteks arsti juures käimiseks, perega seotud kohustusteks või õppimiseks. Paindlikkus võimaldab erinevaid tegevusi paremini omavahel sobitada.

Kuidas aru saada, et on aeg töölt pidurit tõmmata?

Tasub jälgida nii vaimseid kui ka füüsilisi signaale. Kui keskendumine kaob, tulemuslikkus langeb, väsimus kuhjub või tööga seotud mõtted muutuvad pidevalt negatiivseks, võib olla aeg koormust vähendada või puhata.

Millest tööstress sageli tekib?

Lisaks töömahule võivad tööstressi tekitada keerulised töösuhted, ebaselged prioriteedid ning võitlus aja-, raha- ja inimressursi pärast. Juhtide selged otsused ja prioriteedid aitavad neid pingeid vähendada.

Miks on puhkus loovuse jaoks oluline?

Rutiin võib aja jooksul vähendada võimet näha uusi lahendusi. Puhkus, teistsugused tegevused ja uued keskkonnad aitavad mõtetel tavapärasest rajast väljuda ning toetavad uute ideede tekkimist.